Saturday, November 14, 2009

Küünlavalgus soojendab südant :)

Teate. Ma säran nagu väike elektrijänku tööl :D
Miks? Sest eilne õhtu oli tore! Inimesi küll palju kohale ei tulnud - alguses oli kõva 17 inimest, pärast suurenes see number umbes 30ni. Aga noh. Ei saa teha suuri järeldusi, see oli wessetis esimene selletaoline kontsert ja tegelikkuses see täitsa läbi ei kukkunud juuu :)
Kontserti alguses oli mul hästi paha ja piinlik olla - ma pole inimene, kellele läbikukkumised meeldiks (ja minu jaoks tollel hetkel see kontsert tähendas seda)/samas mina enda poolt tegin kõik, et üritust promoda - wesseti poolelt oleks võinud rohkem oodata. Aga noh mis siis enam. Head ja vead said kirja ning järgneval korral läheb ehk paremini.
Aga kontsert ise oli MEGA! For real. Kahju on teist kõigist, kes te kohale ei tulnud. Uku ja Fred panid niiii mõnusa kava kokku, et lausa oehhhh :) Nende vokaalsed võimed ulatuvad lihtsalt niii taevasse, et külmavärinad olid kogu aeg peal. Esimene lugu (siis kui ma olin ülivihane, et nii vähe inimesi tuli) oli Saatanlik naine ja see oli juba nii hea, et siis mul tulid pisarad silma, et nii vähe inimesi sellest jubeheast asjast osa saavad. Oh mind piripilliliiiiisut küll.

Aga nüüd ma saan aru, et ega ei saagi tglt kohe esimesele kontserdile nii palju inimesi kohale meelitada - need rahvamassid tulevad ajaga :D

Peale kontserti jäime veel wessetisse sööma - mina, Taavi, Fred, Uku ja tema 2 sõbrannat. Siis avastasime kõik jälle, kui väike Eesti/Pärnu on. 1 nendest sõbrannadest oli Regina - Älli friend, kellega koos me Älli pulmas kunagi olime :D ja seal tuli veel igasuguseid huvitavaid tutvussidemeid välja :D aga nii mõnus õhtu oli kokkuvõttes. Sõime ja naersime ja jõime ja no ülivahva. Seltskond oli tõsiselt super. (šokolaadikoogist ma parem ei räägigi :D) Wessetis siis olime umbes kuni veerand 1ni ja siis läksime koju.

Magama minnes oli ka veel selline hää tunne, et minu jaoks läks õhtu lõppkokkuvõttes korda - sain oma tutvusringkonda väga laheda inimese juurde :)

Ja nüüd istun tööl - igavlen. Uku jättis mind ka üksi (ta ööbis wessetis), pidi Tartusse esinema minema. Pakkisin talle koogikese kaasa ja saatsin ta teele :D

Ja nüüd olen õnnelik - säran tõesti nagu 1 jobu siin. On lihtsalt hea olla.

Kuigi wessetist endast ei taha üldse rääkida - pahad lood on siin :( või no pigem pahad inimesed!

Baibai

1 comment:

Karinsmaatiline said...

Oleks saanud ukut minupoolt ka tervitada! Ta teab mind ka väga hästi.. hihii..

Ta käis mu ema juures klaverit õppimas, tänu mu emale oskab nii hästi mängida.. jajajaj! :D