Heiheihei...

Mu töö nett järjekordselt jamab. Tahaks korralikult vajalikke asju teha, aga ei saaa noh ja mulle ei meeldi see :D Aga mitte sellest ei taha ma rääkida, vaid sellest, mis toimus eile, ehk Serve the City esimene päev Eestis. Hoiatan ette, te tuleb üpriski pikk postitus, kuigi sõnades ja siia lihtsalt kirjutades ei saa seda emotsiooni ja neid tundeid edasi anda. Nagu päriselt. Üritasin seda päeva ka Taavile seletada, aga see ei olnud see, midagi jäi puudu. Kõik oleksite pidanud ise kohal olema, vot mis!!!! Aga siit see tuleb...

Hommik oli tavaline nagu ikka - eelmine õhtu ei suutnud ärevusest magama jääda (huvitav veel, mis siis kõik korraldajad tegid :D) ja hommikul ei suutnud end voodist kuidagi välja vedada ja jooksin elu eest koos küpsistega bussi peale. Aga jõudsin kohale ilusti ja kurikavendasid ka ei näinud :D alguses oli selline toredas üksinduses passimine, sest ma ei teadnud peale Älli ja Märteni mitte kedagi :D vahva. Aga siis kunagi hakkas Brett (kes oli kogu asja peakorraldaja koos oma naise Tammyga) rääkima siis polnudki hullu, et ma üksi olin :) Siis tuli gruppide jaotus ja ma (tänu Ällile) sattusin küpsiste ja kallistuste gruppi. Meie grupp oli mõnus - kokku 6 tüdrukut (ainuke grupp ilma poisteta) - Andria, Ester, Ana-Riin, Kelly (hiinlane, kes on elanud pool elu Uzbekistanis ja nüüd elab Tallinnas), mina ja mie grupijuht Alice :)

Alustasime 4 korvi küpsistega (tuleks ikka mainida, et mina tegin pooled neist :D). Ja jagasime neid linnas kõikidele, kellele meie arvates neid vaja oli :) Alustades kodutusest, lõpetades inimestega, kes läksid matustele. Põhimõte oli selles, et 1 küpsis on sulle ja teine su sõbrale. Nii tegime paljudel inimestel tuju rõõmsaks ja tõime neile naeratuse näole :) mis oligi ju eesmärgiks. Toon ära ka paar küpsiste jagamise "parimatest paladest". Kõige sügavamalt liigutas meid kõiki üks vene naine, kes müüs 10 krooniga kindaid ja me andsime talle küpsise ja ta hakkas nutma. Lihtsalt selle pärast, et me olime niiii lahked ja jagasime natukene hellust ja sõbralikkust. See ma arvan, et tegi meid kõiki südames väga kurvaks. Astusime sisse ka erinevatesse poodidesse ja jagasime müüjatele neid. Ühes galeriipoes andis müüja, selline armas vanem naisterahvas, meile vastutasuks piparkooke :) Siis matustele olid minemas 3 vanemat inimest ja neil suutsime ka vähemalt korra naeratuse näole tuua :) Samas oli ka hästi lahe näha inimesi, kellele selline heategevus meeldis ja nad tahtsid ka sellest osa võtta ehk Alice utsita Märtenit tagant, et ta kodulehe kähkuuuu üles paneks :) Samas minu jaoks olid kõik naeratused väärtuslikud - kui me kuskile poodi läksime, siis kõik vaatasid meid nagu imeliku, et minge minema, mida te tahate. Aga kui me neile küpsised andsime, siis läks neil tuju heaks ja neil tuli naeratus näole. Ja minu jaoks on naeratused väga väärtuslikud - 12 klassi lõpustendil oli minu moto - Smile like You mean it ja eile oli näha, et pingutatud naeratusi ei olnud. Samas oli ka selliseid eestlasi, et "oh ei mul pole aega, mul on NIIIIIII KIIIIIIIRE" ja ise jalutavad edasi. Aga palju õnne teile siis, ise teate, millest ilma jäite. Noh tegelikult küll ei tea, aga see selleks :D

Siis küpsiseid jagasime 11st kella 2ni ja siis tegime lõuna Viru keskuses end soendades (eelnevalt olime sanud endale paduka pähe :D). Kellyga otsisime tasuta vetsu :D leidsime ka - Alice lihtsalt anus koristajat, et ta vetsu saaks - Märteniga kahepeale sebisid ta ka ära ja Alice sai pissile :D (kena vahepala eksole :D)

Ja siis läksime kallistama. Viru keskuse eest alustasime ja võin öelda, et ega see lihtne polnud. See on PALJU raskem kui tundub. Pole üldse nii lihtne free hugs silt üles tõsta ja täiesti suvalistele inimestele ette hüpata, et "Tereeeeeeee, tasuta kallit soovite?" :D Aga tagant utsitas FÜÜRER Alice ja nii ta hakkas vaikselt (väga vaikselt) minema. Viru tänaval, seal lillemüüjate juures, tuli üks soomlaste kamp kallistama, ise nagu, vabatahtlikult :D ja siis tuli 1 kena Eesti poiss :D ei kurda noh :D kõndisime edasi ja tuju oli hea, väga hea isegi. Siis oleme natukene edasi kõndinud ja kuuleme kuidas keegi meie seljataga karjub, et "Waaaaiiiiiiiit" ja sealt soomlaste kambast 1 tüüp tõi meile 10 tulipunast roosi ja 1 tüdruk 3 suurt roosi. Nagu whaaaaaaat. Lihtsalt niisama - nii nunnu nagu :) tegime pilti ja tuju läks veel mõnusamaks. Siis oli juba jube julge olla. Hüppasid lihtsalt suvalistele inimestele ette :D Sain kallistusi ülipaljudelt purjus soome onudelt, kes KÕIK tallusid mu jalgade ja papude peal, mis olid niigi läbivettinud :D Kallistasime supermänne ja bättmänne ja jaanalinde ja jõuluvanasid jne. Ühesõnaga palju igasuguseid elukaid :D Siis järjekordselt ühed Soome noored - 4 meest. Nad ka nägid meis juba kaugelt ja lihtsalt 1 tüüp tõstis mind oma õlale ja poseeris Ällile, kes pilti tegi :D Pärast küsis et "Can I also get a normal one - second chance?" :D Ei toredad olid sellised inimesed, kes nagu olid vabatahtlikult nõus kallistama - ise umbes karjusid kuskilt kaugelt - FREEEEEEEEE HAAAAAAAAAAAAGS :D Siis kallistasime hästi palju kõiki - noori ja vanu, naisi ja mehi, lapsi ja koeri? :D Ja ma kallistasin päris mitut vanemat meesterahvast ka - Ällil on isegi üks video peal ;) Siis hakkas meil jahe (saime järjekordselt padukat) ja mõtlesime, et kallistaks Solarises edasi, aga see keelati meil ära turvameeste poolt :( aga mõtlesime, et vähemalt joome midagi sooja ja läksime alla kohvikusse, kus saime kohvikus 6 tasuta lattet. Nagu jaaaaaa - supper juuuu. Noormehest oli kahju, aga ta naeratas ja tegi ilusti meile 6 lattet :) ja siis niisama rääkisime, et kuidas päev on möödunud ja üldiselt kõik arvasid, et võiks lõpetada, et külm on ja siis osad võtsid joped seljast ja ei viitsinud tagasi panna. Aga mina ja Andria nii kergelt alla ei andnud ja jätkasime oma kallisid. Ja saime kaaaaa. Vene noored tulid ligid - üks karjus mulle kõrva ja teine näris nätsu Andria kõrva :D Siis teised läksid meie peopaika ja meie Andriaga läksime veel kallistusi saama - võtsime endaga kaasa ka Angelika ja Veronika. Kohtusime ästi mõnusate inglise poissmeestega, kellest 1 oli ülimas vaimustuses, et selline asi on ka Eestisse jõudnud. Nimelt on ta Youtube'is näinud seda Sick Puppies - All the same videot, mis on tehtud siis Free Hugs kampaania kohta. Ja ta lihtsalt rääkis, et woaaaauuuuu, et see nagu päriselt Eestis on, is reallllly cooooool :D Ja teine mees umbes, et I know, that the estonian ladies are bautiful, but they are giving free hugs also, like realllllllly nice :D siis tegime nendega pilte ja kõndisime edasi ja jagasime veel kallistusi. Kõndisime ka jõuluturul ringi ja saime veel kallistusi - raske oli loobuda kallistuste andmisest ja raske oli tuppa minna :D

Siis nii kella 6st hakkas pidulikum osa - õhtusöök ja kõned. Sõime kõik koos õhtust - kõhud olid tühjad jaaaa ja nautisime seltskonda, siis tuli kõnede aeg (vahepeal jagati õnneloose ka :D) ja Brett küsis, et kes oleks esimene vabatahtlik rääkima oma päevast, keegi väga ei tahtnud minna ja siis ma mõtlesin, et olen siis see esimene julge, tõstsin käe ja suust tuli "I can start". Mina rääkisin inglise keeles, Äll tõlkis ja kahekesi me seal ees särasime, rääkides oma päevast ja oma emotsioonidest :D need lilled, mis me soomlastelt saime, andsime Tammyle ja Brettile antud päeva korraldamise eest. Ja siis nagu täitsa lahe oli rääkida :D inglise keel oli päeva lõpuks täiega sees (Kelly ju meie grupis rääkis inglise keelt, seega kõik teised rääkisid ka inglise keelt:)) ja siis Maria korraldas lahedai võistluse "Tantsud tähtedega", kus me kõik tantsisime ja saime ka Jaanusele kaasa elada, kui ta üksi pingviini tantsu tegi :D See oli reaalselt hea :D Samas Andrus oli teletupsu tantsu tehes ka ülimalt lahe :D ja siis rääkisid osad veel oma päevast ja kõikidele meeldis see päev ülimalt väga :) Lõpus oli Bretti käsk kõikidele, et at least 10 hugs. Ehk tuli teha vähemalt 10 kallistust osalejatele. Samal ajal käis P. Diddy - I'll be watching Youuuu. Kenneth oli hea - who wants to be my 30th?:D ja siis ka grupipildid. Ei aga tõesti - olemata sellest, et ma olin vist ainuke üksik hunt seal, kellel polnud ühtegi sõpra (üldiselt olid kõik ikka kellegagi, kas International Schooli omad, või Pärnu noortegrupp), lõppude lõpuks sain ma neid palju ja ootan juba 14ndat veebruari, sest Kadi on jälle minemas/tulemas :)

Kes selle nüüd läbi viitsis lugeda, on ülimalt tubli ja loodan, et ta kahetseb väga, millest ta ilma jäi. See oli täiesti teistsugune päev minu elu ja ma olen NIIIIIIIII õnnelik, et ma oma vaba päeva nii veetsin :)Aitäh Alice, et sa mind sellisele üritusele kutsusid! :D Alice oli muidu antud päeval ka niiiiiii vaba ja mõnus - te oleksite pidanud teda nägema, kui ta antud projektist rääkis - niiiii teemas sees lihtsalt :) Aga seda ainult heas mõttes :P :D Okei ma parem lõpetan ja vaatan, ehk saan mõned pildid ka üles panna (mis ma Älli blogist varastasin :D) See ei õnnestu - ehk siis loodetavasti paari päeva pärast näete pilte ka või kui tahate varem näha, minge Älli blogisse :D

Aga nüüd ma lõpetan ja loodan, et see nett üldse blogi postituse laseb üles :D ja ikkagi kordan, et see on kõigest üks suur ja pikk tekst siin, see ei anna neid tõelisi tundeid ja emotsioone mitte üldsegi edasi. Selleks, et teada, mida tunnen mina, oleksite pidanud ise tulema! Vot!

But thank You Alice ! :)

Something is wrong!

Mu eelmine postitus oli tsiiiiiipa imelik or what? Ei imesta ka - ma vist ei oskagi sellele oma hetkeseisundile nimetust panna - stress, ületöötamine (!) või veel midagi hullemat. Annate ehk andeks :)

Igastahes praegu istun tööl, levitades seagrippi kõikidele - for real, halb on olla, tuim uimane olek. Terve öö magamata, kuna ei suutnud öösel otsustada, kas mul on kül või palav, kas teki all või teki alt väljas tasuks magada. Nii ma terve öö võitlesin iseendaga :D Praegu on võrreldes eilse ja tänase hommikuga isegi täitsa ok olla. Loodame, et nii see ka jääb!

Aga neljapäeval sõitsin siis Tallinnasse. Kodus tegime koos emmega küpsisetorti vanaema sünnipäevaks ja niisama rääkisime jällegi hääästi palju. Reede hommikul ajas emme mind varakult ülesse ja sai šoppama mindud. Käisime Solarises, mis oli ju üpriski mõttetu, ja siis vaatasime veel erinevates poodides ringi ja leidsin ka endale miskisuguse musta kleidikese :P Ja siis nii 5st sai mindud vanaema sünnipäevale, kus oli iseenesest täitsa tore. Taaviga (sugulasega ;)) jõime koduveini - oioioiiiii kui hää see oli, sõime meeletult palju, kõht oli sõna otseses mõttes katki minemas ja niisama nautisin sellist traditsioonilt pensionäride sünnipäeva :) Pidu sai varakult läbi, me lahkusime nii 9st ja siis sõitsime maale. Eile lebotasime niisama maal ja vaatasime suusatamist ja filme ja õhtul tulin rongiga Pärnusse.

Eile rongis oli mul peas niiii palju mõtteid, mida võiks teiega jagada - oleks mul vaid siis läpa kaasas olnud. Ma oleks olnud selline filosoof, et vau lausa :D Paar üldisemat mõtet ma siiski siia ülesse kirjutan. Ma mõtlesin vanadusest, mõtted läksid vanaema sünnipäevale, kus ühel vanemal meesterahval hakkas halb, kuidas vanaema õed läksid omavahel pm kaklema (õnneks ainult sõnadega), ma mõtlesin vanaisale, kellel on ikka veel niiiii mõnusalt valge pea, nagu jõuluvanal :) Siis ma mõtlesin inimestele, kes olid Kohilas. Noored käisid poes vaid ühel eesmärgil, et saada laupäeva õhtuks alkoholi. Noored jõid raudteejaamas. Ja nad olid õnnelikud, nad olid vabad. Tõesti tahaks vahete-vahel neid aegu korraks tagasi, kus me reaalklassiga olime kuskil Säästuka ees Tallinnas ja jõime. Aga meil oli fun ja meil oli hea olla. Siis pidevalt mõtlen oma tööst - paraku ei rahulda see enam mu vajadusi - tahan midagi suuremat teha, midagi võimsamat. Selle võimsama võtan ma Tallinnas ette sügisel 2010. Ma olen viimasel ajal mõelnud palju STC projektile, mida Ällu aitab korraldada. Fantast üritus - vahepeal käivad mõtted, et äkki ma ei lähe, kuna ma ei julge, ma ju ei tunne kedagi sealt pm; samas kui ma ei läheks, siis ju kahetseksin tohutult. Nii et 28 november hulgun arvatavasti koos miski seltskonnaga Tallinnas ringi :D Ja samas ma mõtlesin niii paljudele asjadele veel, aga ei suuda neid kõike praegu siin sõnades edasi anda.

The end!

Minu täna öine post hakkab pahaselt, sest mu läpakas otsustas end mitte wesseti-netiga ühendada. Ja mul oli vaja niiiiiiiii palju asju oma läpaka ja internetiga seoses ära teha. OIIIIII kui vihane ma olin. Loodetavasti on see ajutine "lõbu", sest kui niiii edasi jätkub, siis on siin öösiti küll väga nukker olla! Aga loodame siis selle peale, et järgmine kord on netike olemas :D

Nüüd teen ma oma arvutile veel umbes miski 1000000000 restardi, lootuses, et ehk nüüd oli see õige restart (yeah right) - ja ütleme nii, et mul on tõsine stress ka peal. See pole absoluutselt normaalne, mis mu mõistuses ja kehas ja igal pool toimub :S strange!

igastahes, kui nüüd ka arvuti keeldub mulle internetti andmast, siis ma lähen tugitooli ja tõmban end kerra ja vaatan telekat, kuni tuleb hommikusöögikokk. Oehjah. Siis kunagi koju ja siis ka Tallinna - emme juurde ja vanaema sünnipäevale - kahjuks jääb tripp lühikeseks - 1 päeva olen pärnust eemal - aga hea seegi :)

Ja praegu jaman oma arvutiga edasi! Tsau :D

Miks mina alati kõigest/kõigist hoolin, kui mitte keegi teine ei tee seda :(

Küünlavalgus soojendab südant :)

Teate. Ma säran nagu väike elektrijänku tööl :D
Miks? Sest eilne õhtu oli tore! Inimesi küll palju kohale ei tulnud - alguses oli kõva 17 inimest, pärast suurenes see number umbes 30ni. Aga noh. Ei saa teha suuri järeldusi, see oli wessetis esimene selletaoline kontsert ja tegelikkuses see täitsa läbi ei kukkunud juuu :)
Kontserti alguses oli mul hästi paha ja piinlik olla - ma pole inimene, kellele läbikukkumised meeldiks (ja minu jaoks tollel hetkel see kontsert tähendas seda)/samas mina enda poolt tegin kõik, et üritust promoda - wesseti poolelt oleks võinud rohkem oodata. Aga noh mis siis enam. Head ja vead said kirja ning järgneval korral läheb ehk paremini.
Aga kontsert ise oli MEGA! For real. Kahju on teist kõigist, kes te kohale ei tulnud. Uku ja Fred panid niiii mõnusa kava kokku, et lausa oehhhh :) Nende vokaalsed võimed ulatuvad lihtsalt niii taevasse, et külmavärinad olid kogu aeg peal. Esimene lugu (siis kui ma olin ülivihane, et nii vähe inimesi tuli) oli Saatanlik naine ja see oli juba nii hea, et siis mul tulid pisarad silma, et nii vähe inimesi sellest jubeheast asjast osa saavad. Oh mind piripilliliiiiisut küll.

Aga nüüd ma saan aru, et ega ei saagi tglt kohe esimesele kontserdile nii palju inimesi kohale meelitada - need rahvamassid tulevad ajaga :D

Peale kontserti jäime veel wessetisse sööma - mina, Taavi, Fred, Uku ja tema 2 sõbrannat. Siis avastasime kõik jälle, kui väike Eesti/Pärnu on. 1 nendest sõbrannadest oli Regina - Älli friend, kellega koos me Älli pulmas kunagi olime :D ja seal tuli veel igasuguseid huvitavaid tutvussidemeid välja :D aga nii mõnus õhtu oli kokkuvõttes. Sõime ja naersime ja jõime ja no ülivahva. Seltskond oli tõsiselt super. (šokolaadikoogist ma parem ei räägigi :D) Wessetis siis olime umbes kuni veerand 1ni ja siis läksime koju.

Magama minnes oli ka veel selline hää tunne, et minu jaoks läks õhtu lõppkokkuvõttes korda - sain oma tutvusringkonda väga laheda inimese juurde :)

Ja nüüd istun tööl - igavlen. Uku jättis mind ka üksi (ta ööbis wessetis), pidi Tartusse esinema minema. Pakkisin talle koogikese kaasa ja saatsin ta teele :D

Ja nüüd olen õnnelik - säran tõesti nagu 1 jobu siin. On lihtsalt hea olla.

Kuigi wessetist endast ei taha üldse rääkida - pahad lood on siin :( või no pigem pahad inimesed!

Baibai

Heiheihei öööööööd!

Motivatsioon kooli ja töö poole pealt puudub ikka veel täielikult - is naiss eksole. Seeselleks! Need on juba tegelikkuses teemad, millesse ei taha absull süveneda!

Siis koduleht www.dreamevents.ee ikka ja aina täieneb :) Täna saime ühe supperhea pakkumise (mingi tüüp moosis Kadi ära :D) ja loodame, et see hakkab meile edu tooma :P Kui kellelgi jõulupidu on vaja korraldada, siis olen 1 suur kõrv :)

Siis vahepeal oli mul sünnipäev. Aitäh veelkord kõikidele, kes mind õnnitlesid. Iseenesest nagu sünnipäeva tunnet väga polnudki - sünniPÄEVA võtsin vastu wessetis (tehes hommikusööki ja haisedes peekonirasva järgi), no tsipa sõime ka kringlit ja jõime vahuveini, pääle seda läksime Taaviga šoppama, siis kooli, siis koju, siis Taavi tädi sünnipäevale ja koju jõudsin lõplikult umbes kell pool 12. Siis laupäev - emme tuli külla - käisime Steffis söömas :D pärast sõime kodus magustoitu - kräsupead ja küpsisetorti. mämmmmmmm. Ja õhtul läksime Audrusse. Pühapäev oli kallis tööl, mina magasin, šoppasin, päevitasin, kütsin tuba soojaks ja õhtul vaatasime superstaarut.

Teisipäev oli selline tore päev, kus saime enda esimese hinnapäringu :D Põnev - niisiis mässasime sellega suht terve päeva. Vahepeal jõudsime ka ARK'is käia, et mulle teooriaeksami aeg paika panna (pilt minust tuli ülijube :S:D) ja siis kolmapäeva hommikul 8.30 sooritasin eksamit koos 3 düüdiga, see sai kiirelt tehtud, toreda tädikese juures sai sõidueksami aeg kenasti kella 11ks pandud (järjekordi praktiliselt pole!) ja kell 11 sai sõitma mindud. Polnud midagi keerulist :D ja nii umbes kell 11.45 teatati Kadile, et eksam on sooritatud. Jeejee. 10 päeva jooksul saan ka load kätte, aga sõita juba tohin :D ja täna kupataski Taavi mind esimest korda rooli - peaaegu fun oli :D

Kolmapäev käisime Urmas Alenderi laulude kontserdil. Ja mulle see meeldis. Margus Vaher, Arno Suislepp, Luisa Värk ja Tuuli Taul siis egid selle kontserdi nii meeldejäävaks. Samas kui nagu nüüd ausalt rääkida, siis Luisa asemel pidi Lenna Kuurmaa olema. Luisa just väga lemmik ei ole ja seega jäi tema esituses midagi puudu. Tuuli hääl oli samuti nagu liiga nõrk nende lugude jaoks. Mehed olid aga suppppper! Arno läks nii nendesse lugudesse sisse, et mõnus oli vaadata. Ja Margusest ma parem üldse ei räägi - pikka aega on ta mu lemmik olnud ja lood "Eesti muld ja Eesti süda" ning "Kui mind enam ei ole" tõid mulle isegi piiiiisikese pisara silma, sest tema hääl ja see tunne, see oli võimas! :)

1 kontsert veel see nädal tulemas - põhimõtteliselt juba täna, õhtul kell 20.00 Villa Wessetis Uku ja Fred. Sabin on sees. Eelmüügist on ostetud 8 piletit, paljutõotav, kas pole? Ma pigem lohutan end sellega, et eestlased on need, kes ostavad igasugused piletid ja asjad viimasel hetkel. Loodame parimat, muidu ma jooksen homme siit kiiresti kuskile kaugele ära :D Kõik sõrmed ja varbad igastahes hoiavad pöidlaid :D

Böäääh. Tahan koju oma mõnusasse voodisse, mitte siin puki otsas istuda juuuu. 7 tunni pärast saan liikuma hakata kodu poole. 8 tunni pärast olen voodis :D

Teile kõikidele aga magusat und :)

Motivatsioon!!!???

Tere ööd!

Polegi seda ammu öelnud teile ;)

Ma kirjutan (vähemalt on plaanis) oma bakatöö motivatsioonist, kuigi tegelikkuses jääb mul seda praegu täiega puudu – eriti veel seoses kooli ja tööga. No ei suuda ja isegi ei taha suuta. Kooliasju nagu alati jätame viimasele minutile ning tööl ei taha käia, kui siin osadele inimestele meeldib kogu aeg sul nägu täis sõimata :( ilma põhjuseta!

Ühesõnaga oli eile täpselt nii, et mul olid jällegi pisarad silmas ja üritasin neid pingsalt alla neelata, kui ma klientidega tööl suhtlesin. Vähemalt olid resto poolel tööl Riho ja Andres, kes on tõesti nii mõnusad mehed :D olin oma 12 tundi siin ära, kõndisin jala Steffi, pitsa koju kaasa ja takso viis koduukseni :) siis tegin kaminasse tule ja hakkasin lõdiseses pitsat sööma ja kallikest koju ootama.

Vahepeal pole samuti midagi põnevat toimunud. Ainult sain teada, et paljude esmaarvamus minust on, kui ülbe bitch :D for real nagu? Olen ma tegelt ka nii hull? :D

Siis 13 november toimub Villa Wessetis Uku Suviste ja Fred Rõigase kontsert. KOHUSTUSLIK ON TULLA! :D sellised nunnukad laulukesed ja mina arvan, et sellest tuleb midagi hääd :)
26 jaanuar ja 3 veebruar korraldame Taaviga lumelauareisid Kuutsemäele ja Lätti – jällegi fun üritus, kust ei soovita puududa ;)
ja 1 asi on meil veel soojas – varsti läheb see meie kodukale ka ülesssse.

Ja reedel võib Kadi kasiinosse minna :D nunnu eksole. See on täpselt nii, et 5s vastu 6ndat olen öösel tööl – 6nda hommikul kogunevad mõned wessetisse, joome šampat ja sööme kringlit ning pärast kooli – 4 loengut ja õhtul kooki koju tegema, sest emme tuleb laupäev Pärnusse :)

etjah. aitab praeguseks. baibai.