Wednesday, October 2, 2013

All in all, it was a never-to-be-forgotten summer ...

...one of those summers which come seldom into any life, but leave a rich heritage of beautiful memories in their going — one of those summers which, in a fortunate combination of delightful weather, delightful friends and delightful doing, come as near to perfection as anything can come in this world.

Ja on sügis kätte jõudnud. Vastavalt aastaajale teen siis ühe postituse kevade, suvel, sügisel ja talvel. Peaks olema enough?

Suvi möödus töötähe all. Panin hullu. But that's me. Ma ei oska muud moodi. Kui ma midagi teen, siis hingega. Seega veetsin suurema osa oma ajast Villas. And I fucking loved it. Jah, there were the moments, when I wanted to kill myself, when I just wanted to scream, when I wanted to go jump to the sea and just be, but ... But then were the moments, when we did dive into the sea to postpone our hangover, put "blurred lines" on, played football, drank too much, had blast parties, enjoyed Moet Ice Imperial, enjoyed the morning pipes and coffee and moijtos, the laughter and people are way too great to put into words.

Villa taasavamine toimub novembris, hakkan kurjemaks, loodetavasti olen parem juht. I have to be. I can do it. Can I?

Jaanipäev oli suht paradise nagu ka eelmine aasta. Lohusalu. Simman. Way too much alcohol. Öine taksosõit tagasi. No memories. Fantast.

Weekend festival Soomes. Way too much alcohol. Cheek on teemas. No memories on teemas.

Aga suvi oli meeletu. Ja nüüd on sügis. Olen end Revalis jälle sisse seadnud. Miks ma ei võiks endale meeldida sellisena nagu ma olen? Igastahes, kaal on jätkuvalt teemas ja see number on suvega pigem jälle tõusnud. Mitte meeletult teiste jaoks, aga enda jaoks olen jälle nagu emavaal. No tsau. Seega üritan mitte samasugusesse seisundisse nagu kevadel, ala 4-5 trenni päevas mitte jõuda (ärge teie ka jõudke, sest see on organismi reaalne p***e keeramine. Been there, done that), aga trennisõltuvus on kerge tekkima.

Siis on autoost teemas. Auto24 on lemmiklehekülg ja novembris teen endale reaalse sünnipäeva kingituse :)

Kool on nagu kool ikka, aga no motivation. Homme sõidan Pärnusse, vaatan, kuidas tunne on, aga noo magistritööd kirjutama, eriti veel kui teema pole kindelgi. Huuuuh. Not good.

Aaa ja I have amazing friends! Pildid annavad ikka rohkem edasi, kui miski muu. Seega ...