Oh well. Ma tean küll, ma olen kelm ja kaabakas, ei hoia teid oma eluga kursis. Aga nüüd on teie kõigi õnnehetk ja let's goooo!
Jäime pidama märtsi keskpaigas, kus elu oli niivõrdkuivõrd lill. Me olime tulnud võrratult puhkuselt, tegime kõiki kadedaks enda uskumatult ägeda pruuni jumega, rääkisime muljeid, särasime ilmselgelt.
Ikka veel käib mul silme ees 4 flashbacki. 1 - HamdySam, see HOT egiptuse mees, tema punased prillid, tema tantsuoskus. 2 - someone like you. ma olen basseinis, äll päevitab, tuleb see lugu, MEIE lugu. 3 - esimene õhtu, kohalik alkohol, meie lamamistoolidel. ideaalseim ei saa olla. äll räägib mingi iisraeli (?) tüübiga. minu kõrvale lamamistoolile tuleb tüüp, must maika, hot, teeb suitsu, jalutab ja see ei lähe meelest. Hiljem selgus, et tegu oli venelasega, tema oli meie reisi silmarõõm :D 4 - lehtsaba pilk ja silmad! see pilk, mis tuli päikeseprillide alt. sulasin - oojaaa!
Igastahes veits igatsen seda fiilingut - HEA.
Siis 22.03 tegi minu elu kannapöörde ja ma võin öelda, et ma ei saaks olla õnnelikum. Ma naudin, ma säran, ma olen positiivsus ise. Pöörfi! 27.04 saab päriselt pihta hakata. Täna nautisin 6 tundi terrassi lakkimist. KÕIK kohad on valusad :D 1 näpp teeb eelkõige haiget. Aga meeskond on supper! I love!
Siis ma olen trennihoolik. Paar päeva tagasi jõudis crashburn minuni - mu enesetunne oli kräpp ja ma mõtlesin, et ma ei lähe trenni, aga siis ma mõtlesin, et ma ju sõin päeval võiku kanaga - MA JU PEAN TRENNI MINEMA. Ja siis tegin suure hurraaga BA ja BC. Ühesõnaga see kogu trenni ja söömise ja magamise ja tervise asi on mu mõtted nii sassi ajanud, kui võimalik. Ma mõtlen sellele kõigele liiga palju ja ei oska enma kuidagi muud moodi. Aitaks siis vähemalt need trennid. Big nononooo. Böääää!
TK on ühe koha peale seisma jäänud. Homme lähen Pärnu, et seda kõike natukene parandada. Mingi äge ideevälgatus võiks kuskilt silma jääda.
Huumorikooliga saime kokku. Tegime Leenule üllatuspeo. Ooojaaa - ta üllatus!! Puid said vist pea, et kõik alla. Uus MM läks lahti - telefonide kaotamine. Ja huumor oli to the max.
Ja vahepeal on ikka see tunne, et kõik on sassis ja midagi ei oska teha. Siis ma panen muusika kõrva ja loodan, et see tunne läheb kohe üle. Tihti ei lähe..
