Viimased kuu aega on möödunud jälle ülihelikiirusel. Suvi on läbi saamas ja nagu üldse ei tahaks, et see läbi saaks. See suvi on olnud kergelt öeldes võrratu.
Komeet on ikka jätkuvalt kodu. Juulis sai seal veedetud 240 töötundi, augustis ehk tõmbab veits tagasi. Paljud inimesed on hinges ja ühel inimesel oli eelmine neljapäev viimane päev. Hämmastav oli see, et raske oli öelda nägemist! Esimest korda tundsin, et see inimene oli väga hinge pugenud. Samas suvi oli veits raske ja sai just temale toetutud. Samas teised inimesed näitavad ennast kõige halvemast poolest ja soov tagasi tööle minna on üpriski nulli lähedane. Inimeste ükskõiksus ja põhjuseta halvad sõnad pole mulle kunagi meeldinud.
Ühel nädalavahetusel jõudsin ilusti ka maale, kus oli jällegi maailmaparim olla!
Viimane nädalavahetus möödus Pärnus oma kõigekõige kallima juures. Rosin on hakanud roomama ja ronima ja maad avastama. Veits äge! Kui varem kartis Rosin koera, siis nüüd on vastupidi ;D päeval sai Älliga Wessetis käidud, nauditud, Silverit nähtud, tõdetud, et kõik teenindajad on uued. Õhtul hakkasime veini jooma, hakkas pääris kiiresti pähe, läksime bussi peale, oli naljakas, jõudsime Steffi, Kiku, Marian ja Chris liitusid ka seltskonnaga. Veits oli purjus olla! Laupäev nautlesime niisama ja kuna reede öö jäi tsiipa lühikeseks, siis terve tee bussis magasin. Magasin lausa kõik kohad kangeks ja siis mõtlesin nende kangete lihaśtega teise bussi peale joosta, veits väänasin jala välja. Naisss!
September tõotab samuti tulla kreisimaasikas. Väike opp, siis natukene rivist väljas olemise aega, töötöötöö, Pärnusse minek, soolaleib, saan isegi laiutada kui tahan :D siis veel natukene tööd ja siis on puhkus koos Marianiga ja hello Milano ja Barcelona. Varsti ei suuda enam oodata! Tahan kohe siit Tallinnast ära pääseda!
Või õigemini, tahan lihtsalt puhata! Suvi on olnud hullumeelne ja aega puhata pole nagu olnud. Varsti tuleb see aeg. August - ole nii tore ja saa juba läbi!
