Because sometimes you accidentally fuck up your life!!!

It's about risking everything. Putting your heart on the line, even when you don't know what's going to happen. It's risking having the person you love rip it out and stomp all over it in public.

When you take risks you learn that there will be times when you succeed and there will be times when you fail, and both are equally important.

To think I might not see those eyes
Makes it so hard not to cry
And as we say our long goodbyes
I nearly do

Because it's one of those nights!

All in all, it was a never-to-be-forgotten summer ...

...one of those summers which come seldom into any life, but leave a rich heritage of beautiful memories in their going — one of those summers which, in a fortunate combination of delightful weather, delightful friends and delightful doing, come as near to perfection as anything can come in this world.

Ja on sügis kätte jõudnud. Vastavalt aastaajale teen siis ühe postituse kevade, suvel, sügisel ja talvel. Peaks olema enough?

Suvi möödus töötähe all. Panin hullu. But that's me. Ma ei oska muud moodi. Kui ma midagi teen, siis hingega. Seega veetsin suurema osa oma ajast Villas. And I fucking loved it. Jah, there were the moments, when I wanted to kill myself, when I just wanted to scream, when I wanted to go jump to the sea and just be, but ... But then were the moments, when we did dive into the sea to postpone our hangover, put "blurred lines" on, played football, drank too much, had blast parties, enjoyed Moet Ice Imperial, enjoyed the morning pipes and coffee and moijtos, the laughter and people are way too great to put into words.

Villa taasavamine toimub novembris, hakkan kurjemaks, loodetavasti olen parem juht. I have to be. I can do it. Can I?

Jaanipäev oli suht paradise nagu ka eelmine aasta. Lohusalu. Simman. Way too much alcohol. Öine taksosõit tagasi. No memories. Fantast.

Weekend festival Soomes. Way too much alcohol. Cheek on teemas. No memories on teemas.

Aga suvi oli meeletu. Ja nüüd on sügis. Olen end Revalis jälle sisse seadnud. Miks ma ei võiks endale meeldida sellisena nagu ma olen? Igastahes, kaal on jätkuvalt teemas ja see number on suvega pigem jälle tõusnud. Mitte meeletult teiste jaoks, aga enda jaoks olen jälle nagu emavaal. No tsau. Seega üritan mitte samasugusesse seisundisse nagu kevadel, ala 4-5 trenni päevas mitte jõuda (ärge teie ka jõudke, sest see on organismi reaalne p***e keeramine. Been there, done that), aga trennisõltuvus on kerge tekkima.

Siis on autoost teemas. Auto24 on lemmiklehekülg ja novembris teen endale reaalse sünnipäeva kingituse :)

Kool on nagu kool ikka, aga no motivation. Homme sõidan Pärnusse, vaatan, kuidas tunne on, aga noo magistritööd kirjutama, eriti veel kui teema pole kindelgi. Huuuuh. Not good.

Aaa ja I have amazing friends! Pildid annavad ikka rohkem edasi, kui miski muu. Seega ...

Summer is kind of like the ultimate one-night stand: hot as hell, totally thrilling, and gone before you know it.

Viimane postitus jõudis teieni umbes 2 kuud tagasi, selle aja jooksul olen mitu korda enda blogi lahti võtnud, kirjutanud, siis kustutanud ja mõelnud, et kas nii "põnevad" peaksidki blogipostitused olema?

Igastahes võtan end nüüd kokku, sest mul on see hetk, kus on reede õhtu, ma ei ole tööl, mul on vaba õhtupoolik, ma olen Pärnus ja vabaduuuuus.

2 kuud on möödunud kooli ja töö tähe all. Kool on 1 kord kuus, kuid võtab niiiii meeletult aega, kodutööd ja eksamiteks õppimine jäi jälle viimasele hetkele. As always! Oh well, kui kõik läheb plaanipäraselt, siis 18 juuni on selleks hooajaks kõik ja suvel võib veits puhata.

Suvi ja tööl on maksimaalne hooaeg pihtaspõhjasjackpot lets goo :D igav ei hakka. Ja järjepidavalt teen avastusi, et ma ei ole püsiv inimene, ehk varsti rahunen maha. Siiralt loodan nii.

Eelmine postitus oli seoses ületreenimisega. Olen käinud mitmetel uuringutel, minust on võetud liitrite (okei, ehk veits vähem, aga ampulle on rohkem kui ühe korda mulle veeni lükatud :D) kaupa verd, ma olen käinud erinevate arstide jutul ning lõpuks tuli välja, et mu organism on trennist ametlikult ülekoormatud. + toitumine ei vasta mu treeningkoormusele.

Läksin mai alguses üks hommik jooksma ja väike valesamm ning hüppeliiges tegi midagi, mida ta poleks pidanud. Möödas on poolteist kuud ja mu jalg teeb ikka liiga. Samas arvan, et see oli mingi märk, et Kadiiiiiii, fuckit, võta aru päeh ja tõmba trenniga tagasi. Aga ma ei oska :( ma olen trennisõltlane. Selle fiilingu sõltlane, see tunne, mis on pärast trenni, see tunne, mis sind valdab trenni ajal. Paradiis. Kui saaks, siis ma ainult Revalis elaksingi. Nüüd 2 päeva käisin Pärnus MyFitnessis ja nooo nii harjumatu, kui Pump ja Combat on ilma Fjodorita. Ära harjunud vist..

Kuigi väljakutse programm on möödas, olen ikkagi kursil ja see siht, mille ma endale seadsin, on kätte saadud. 8 kilo on kokkuvõttes kadunud ja jooksmine + pump on aidanud keha vormida selliseks, nagu see võiks kogu aeg olla. Natuke tahaks nüüd veel pingutada ja siis ma olen üleni rahul.

On suvi ja on Varblane. Piibujunky on hea olla :D

Alkohol maitseb kahjuks ikka samamoodi. Eriti veel, kui seda natukene liiga palju juua, siis tagajärjed on ... "meeldivad" Ma isegi ei oska midagi öelda.. Speechless.

Aga pildid ütlevad jätkuvalt rohkem kui ükskõik mis arv sõnu, niiet nautige!!

Ületreenimine? Kindlasti mitte!

Kolmapäev. Äratuskell heliseb, kell on 8. Alustan hommikut tunnise jooksuga. Söön hommikust. Juba kutsub Reval. 11.45 bodypump, 12.45 bodycombat. Hea tunne garanteeritud. Ajan asju, söön lõunat. Kell on 18.00, tõmbab jälle Revalisse. 19.00 bodyattack, 20.10 bodycombat. Jõuan koju 22.00. Teen endale vesipiibu, söön salatit, teen kooliasju. Ja nii mu vabad päevad mööduvad!

Õnneks on kõik kontrolli all!! :)

No matter how many lives that I live, I will never regret!!!

3 ja pool kuud väljakutse programmi on möödas ja selles mõttes läks kõik edukalt, et kaal alati langes, enda süü tõttu jäi see mõnel nädalal 200g kanti, parimal nädalal langes aga 1,4 kg. Kokkuvõttes kaotasin 6kg, millega olen ülimalt rahul. Ja ega ma ei peatu - panin endale uued sihtmärgid paika ja keep on going.

Sentimeetreid kadus ja tunne on ikka palju parem, kui novembris. No olgem ausad, mu lifestyle oli suht pekkis ka siis, niiet selle muutuse üle olen ainult ülimalt õnnnnelik :)

Ja training addicted olen ikka veel. Naudin lihtsalt Fjodori pumpi ja combatit, Elke zumbat ja Julianna attacki. Võiks nendesse trennidesse lõpmatuseni jääda!!!

Aga mis muud. Oskan oma elu kiireks ajada, paljud solvuvad selle tõttu, aga ma ei oska elada vaikselt ja tagasihoidlikult ja igavalt. Olen nagu hamster oma sellel karrussellil, kui vaid saaks joost. Varsti peab aja maha võtma, ehk aprillis leian selle aja Eestist põgenemiseks.

Nädalavahetusel lõõgastusin ja proovisin, kas alkoholi maitse ja kangus on muutunud. Kahjuks mitte. Laupäev oli katastroof igas mõttes. Oh well. Samas elu on elamiseks!! Vive hodie noh :D

Koolitegemisi on samuti palju. Olen oma armsa finantsjuhtimise kütkes jälle, mille tagajärjel mõtlesin täna läpaka aknast välja visata :D ma olin ikka niiiiiii pissed off... ja see oli alles algus! toredus kuubis!!

Aga ma naudin ikka veel kõike enda ümber. Mul on head inimesed igal pool, see väärib juba klaasi tõstmist!

I don't find time to excersize, I MAKE the time!

Nüüd on siis piltide aeg.

I am addicted. Kui ma ei saa trenni minna, siis ma leian võimaluse, kuidas teha trenni. Reedel olin oma hotellitoas, panin BP muusika mängima ja hantli asemel oli mul tool. Täna tegin kodus BA kava - tunnen oma alt naabritele kaasa. Nüüd tegin relax piibu - veits kammis ära.

Aga mulle tundub, et kõik hakkab paika loksuma. Meeldib!